Friday, November 10, 2017

Megan Whalen Turner, "Attolia kuninganna"

Ilmunud on teine raamat "Kuninganna Varga" sarjast, Megan Whalen Turneri "Attolia kuninganna". Kaanepilt Meelis Krošetskin. 

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas ei suuda kolm väikest kuningriiki kokku leppida, et astuda vastu suurele impeeriumile, mis ähvardab neid kõiki alla neelata. Nende riikide valitsejad, kelleks on kaks verinoort kuningannat ja üks väiklane ja ahne kuningas, sõltuvad äärmiselt oma nõuandjatest, kes on mõnel lihtsalt kavalad või targad, mõnel aga manipuleerivamad ja hämaramate eesmärkidega.

Lugedes ei saa jätta hämmastumata, kuivõrd lihtne on rahvaid ja inimesi omavahel tülli ajada – ja tülitsejad unustavad sageli endalt küsimata, kellele need tülid kasuks tulevad, kas neile endile või hoopis kellelegi kolmandale, kes osavalt end varju hoiab. Võtmetegelane on jälle Eddise kuninganna varas Eugenides. Lisaks saame heita pilgu ühe äärmiselt huvitava valitseja hingeellu, kes võtab vastu väga raskeid otsuseid, mille järgi võib teda näiteks türanniks, barbariks või julmuriks nimetada, ometi on aga lähemal vaatlemisel tema otsused vähemalt hästi põhjendatud, kuigi mitte alati õiged.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. „Kuninganna Varga“ romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.


Friday, October 13, 2017

Brian W. Aldissi romaan «Peatumata»

Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Brian W. Aldissi romaan «Peatumata». Tõlkinud Maria Reile. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.
«Peatumata» on omamoodi silmade avanemise lugu. Raamatu peategelane, jahimees Roy Complain kuulub leitnant Greene’i rändsuguharru, mis elab primitiivset elu, milles teadmised ja uudishimu on taunitavad. Grupp suguharu liikmeid suundub hõimupreester Marapperi juhtimisel, kes usub, et nende elupaigaks on hiiglaslik kosmoselaev, ekspeditsioonile keelatud territooriumile taimedesse kasvanud koridoride labürinti, kus kohtutakse teiste, erineval arengutasemel suguharudega. Aldissilt on varem eesti keeles ilmunud lühiproosa paremik «Kontramorfoos» 2004. aastal.


Clifford D. Simaki "Jumalate valik"

Tere! Orpheuse Raamatukogu sarjas on ilmunud Clifford D. Simaki "Jumalate valik", tõlkinud Jaana Talja. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.
Romaani «Jumalate valik» (A Choice of Gods; 1971) peetakse ulmekirjanduse suurmeistri Clifford D. Simaki (1904–1988) loomingu paremikku kuuluvaks, kõrvuti teostega «Linn», «Härjapõlvlaste kaitseala» ja «Vahejaam». Romaanis kohtume Maale naasva inimkonnaga, kellega seisavad silmitsi omal ajal planeedile truuks jäänud telepaatiavõime omandanud inimesed – grupp indiaanlasi ja perekond Whitney. Tegutsevad ka kaks robotite kogukonda, ühed neist peavad kristlikku misjonit ja teised konstrueerivad salapärast superaju.

Thursday, September 28, 2017

Ilmunud on "Me armastame Maad 2: Viimane laev"

Me armastame Maad 2. Viimane laev
Vene ulme antoloogia
Koostanud ja tõlkinud Veiko Belials
Sari: Sündmuste horisont

Kui kogumiku esimene köide koondas peamiselt lahkumiste ja saabumiste, hüvastijättude ja kohtumiste, valusate otsuste ja inimeseks olemise temaatikat ning oli kantud armastusest Maa vastu, siis teine köide on pisut süngemates toonides. Jah, ka siin on lahkumised ja saabumised, ka siin igatsetakse Maad, aga siin on rohkem surma – nii ennastohverdavat ja mõttetut, kui vägivaldset (ja lõpuks sama mõttetut). Kui antoloogia alguses (50.–60. aastad) on lood kantud kroonulikust entusiasmist, paatoslikust eneseohverdamisest,  siis lõpuosas (21. sajand – nullindad ja kümnendad) näeme juba tegelasi, kes on isekad, küünilised, valmis isegi reetma ja tapma – ning seda samuti armastusest Maa vastu.

Kõige tähtsam on Maal. Peamine jääb alati Maale, ja ka mina jään Maale. Otsustatud, mõtles ta. Otsustatud. Kõige tähtsam on Maal

Nii mõtleb Žilin vendade Strugatskite seni eesti keelde tõlkimata romaani „Praktikandid“ lõpuridadel . Kõige tähtsam on inimene, kõige tähtsam on see, mis jääb Maale – need lähtekohad on tänu Strugatskite mõjule venekeelses ulmes tihti palju selgemini välja joonistunud kui ingliskeelses ulmes.

Kogumiku lood:
Georgi Gurevitš. Lohe Infra (1958)
Valentina Žuravljova. Astronaut (1960)
Valentina Žuravljova. „Kotkapoeg“ ei naase (1961)
Ilja Varšavski. Otsusta ometi, piloot! (1965)
Dmitri Bilenkin. Tema Marss (1971)
Olga Larionova. Päike jõuab Veevalajasse (1981)
Sergei Kazmenko. Viimane laev (1982, avaldatud võrgus 2014) 
Kir Bulõtšov. Kolmteist aastat teel (1984) 
Mihhail Puhhov. Üles visatud (1990) 
Boriss Rudenko. Limaan (2005) 
Vladimir Iljin. Kaugkosmose seadus (2007)
Aleksandr Zolotko. Eluskala kaugete vahemaade taha transportimise spetsiifika (2012)


Jana Lepiku luulekogu "Katkendeid"

Jana Lepik
Katkendeid
Luulekogu

Jana Lepiku luule räägib silmapiirita väljadest, esimese lume nukrast langemisest ja hingedest, mis purjetavad Põhja-Jäämerel jäätükkidel. Ja kohvritäiest päikesest ning merest, mida igaüks võiks tema luulest kaasa võtta.

Kohvritäie merd
tahaks kaasa võtta
ka koju,
et meremüha summutaks
mu kõrvus
raske aja tolmu.
Kohvritäie päikest
tahaks kaasa võtta
ka koju,
siis lilled rõõmustaks
ja rõõmustaks
kõik olnu.

Ma olen olemas,
siis öelda saaks
ja naeratada –
olgu!


Wednesday, August 30, 2017

Ulmeantoloogia „Täheaeg 17. Päästa meid kurjast“

Täheaja 17. köites on Eesti Ulmeühingu ja kirjastuse Fantaasia neljanda ulmejutuvõistluse üksteist parimat tööd. Selle juttudes päästetakse sõjapõgenikest lapsi, uudishimulik tudeng on sunnitud võitlema Viimsepäevamehega ja ühesilmaline võluriõpilane Varjuvaimuga. Mitmes loos paistavad silma vaprad naised: keskealise üksikema elus hakkavad äkki millegipärast vahetuma paralleelmaailmad, millest ühes soovitakse teda tappa. Külatädid heitlevad elustunud pühakujuga. Pärisorjast naine püüab kangekaelselt maailma mõistlikumaks muuta.

Inimeste ja robotite piirid ähmastuvad: arvutiseerunud perekond sõdib kasvõi terve maailmaga, et häkkerist tütart koomast välja tuua, ja hiinlanna sarnane robot armub tsirkuseartisti. Pimeduselooriga kaetud linnas ladistab vihm ja kasvavad seened. Teemante otsiv ärimees püüab diili teha metslastega, kes miskipärast hindavad tsementi, ja lapsele määratud kaitseingel avastab, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega. Žürii liige Raul Sulbi annab ülevaate viimasest jutuvõistlusest.

Kogumiku jutud:
Heinrich Weinberg, Reidar Andreson, „Päästa meid kurjast“
Maniakkide Tänav, „Tsölibaadi lõpp“
Dani Adler, „Juhtmevaba armastus“
Aleksander D. Lannes, „Enne kui lahvatab leek“
Miikael Jekimov, „Tuulerändur“
Piret Frey, „Kõik kivide pärast“
Maniakkide Tänav, „Meie külas nähti imet“
T. K. Jürgens, „Jumala hingus“
Manfred Kalmsten, „Raske vihm“
Triinu Meres, „Rohelistest välisseintest plastakendeni ehk näitus Geuna linnapildi ajaloost“
Kaisa-Liina Näär, „Mina: kaitsja“


Thursday, August 17, 2017

Ilmunud on uus raamat Sündmuste horisondi sarjast, Steven Brusti „Jhereg“, Vlad Taltose lood.

Vlad Taltos on sarkastiline ja paranoiline palgamõrtsukas, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid, kes on üsna osavad ka surnute elustamisel. Tema kaaslaseks ja sõbraks on väike lohesarnane humoorikas ja intelligentne loom, keda kutsutakse jheregiks. Üks kõige võimsamatest Dragaera maffiabossidest palkab Vladi eriti raskele tööle, mille täitmisel aga selgub, et bossile jääb ette üks Vladi parimaid sõpru ja tagatipuks ka Vlad ise.

Mõningaid Vlad Taltose tarkuseteri, mis peaksid peegeldama palgamõrvari elu võlusid ja valusid: “Häid kombeid ei asenda miski – peale kiirete reflekside.” “Ükskõik kui osav võlur ka on, nuga abaluude vahel kahjustab tõsiselt tema stiili.” “Tõelisi kangelastegusid tuleb hoolikalt kavandada – ja järjekindlalt vältida.” “Vihase draakoniga räägi alati viisakalt.“ “Pole sellist asja nagu küllaldane ettevalmistus.” “Sa astu ettevaatlikult, kui lähened omaenda lõksudele.”