Margus Oopkaubi kogumiku "Heldur ja naised" lühinäidendid pakuvad vaheldust argimuredele, toovad naeratuse näole ja parandavad tuju. Neis näidendites lahendatakse humoristlikus
võtmes armumuresid. Armastada ja
armastatud olla on alati õnn. Kuid selle õnne eest tuleb võidelda. Just
seda teevad neis näidendites kolm naist. Võitlevad armastuse eest
vahendeid valimata. Nad satuvad naljakatesse situatsioonidesse, mille
lahendab lõpuks absurdselt armastatu Heldur. Need näidendid ei ole
mõeldud ainult mängimiseks. Neid võib lihtsalt lugeda nagu mõnd teist
kirjandusteost. Ja kindlasti saab neist meeldiva elamuse.
Tuesday, December 1, 2015
"Kettmõõgaga mõõdetud Maa"
Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana "Kettmõõgaga mõõdetud Maa" on
kolmas Ippoliti-sarja liigituv teos. Maa on võõrelu haardes. Säilinud on
vaid väike lapike, kus osutatakse vastupanu. Veel on inimesi, kes teevad
kõik,
mis nende võimuses, et inimkonna koduplaneet jääks neile alles. See
lapike on
Eesti. Need inimesed on eestlased.
Robert A. Heinlein, "Taeva orvud"
Ameerika ulmeklassiku kuues eestikeelne raamat on ilmselt teaduslik-fantastilise žanri kuulsaim põlvkonnalaeva lugu, mis on inspireerinud kümneid hilisemaid katsetajaid. See aastasadu kuhugi teel oleva hiiglasliku kosmoselaeva lugu, mille reisijad on unustanud oma kaugete esivanemate poolt põlvkondi tagasi alustatud reisi eesmärgi, pole kirjutamisest möödunud aastakümnete jooksul peaaegu üldse vananenud ning mõjub karge ja otsekohese teosena, nagu ühele Kuldajastu klassikalisele tekstile kohane.
Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski "Marslaste teine sissetung"
See lühiromaan on küll vormilt satiiriline, kuid järele
mõeldes tundub, et Vennad pole jubedamat teost kirjutanudki. Teataval
määral ulmeklassik H. G. Wellsi "Maailmade sõjast" inspireeritud raamatu
tegevus toimub meie koduplaneedi ühes tundmatus riigis ja tundmatus
linnas, mille vallutavad marslased.
Autorid lahkavad taas oma lemmikteemat - inimeseks olemist. Lugu mõjub hirmutavalt aktuaalsena ning muutub iga aastaga üha aktuaalsemaks. Kas inimkonnal tervikuna saab olla eesmärki ja mõtet? Või kas au, eneseväärikus ja uhkus võivad laieneda üksikisikult tervele inimkonnale? Ja kas väikekodanliku heaolu nimel võib kõigest sellest loobuda? Ja kas me selle järel jääme veel inimesteks?
Tõlkija Linda Rajand, toimetanud Veiko Belials ja Eva Luts.
Autorid lahkavad taas oma lemmikteemat - inimeseks olemist. Lugu mõjub hirmutavalt aktuaalsena ning muutub iga aastaga üha aktuaalsemaks. Kas inimkonnal tervikuna saab olla eesmärki ja mõtet? Või kas au, eneseväärikus ja uhkus võivad laieneda üksikisikult tervele inimkonnale? Ja kas väikekodanliku heaolu nimel võib kõigest sellest loobuda? Ja kas me selle järel jääme veel inimesteks?
Tõlkija Linda Rajand, toimetanud Veiko Belials ja Eva Luts.
Monday, November 9, 2015
John Scalzi "Tondibrigaadid"
See on järg autorile
ülemaailmse kuulsuse toonud teosele "Vanamehe sõda", mis ilmus
Sündmuste horisondi sarjas 2013. aastal. Kolm rassi, kellega inimkond on
pidevalt vaenujalal olnud, ühinevad inimkonna vastu. Neid aitab
reeturist inimene, väljapaistev teadlane Charles Boutin, kes inimkonna
nõrkusi hästi tunneb. Lisaks küsimustele, kus ta viibib ja kuidas teda
tabada, tekib ka küsimus, miks ta seda teeb. Märulispetsialisti John
Scalzi raamatus leidub ka seekord suurepäraseid võitlusstseene.
*
Koobas täitus tolmu ja siis valgusega, kui sein läbi murti ja relvadega olevused sealt sisse valgusid. Üks neist märkas Cainenit ja haugatas; mitu valguskiirt ristus temal. Cainen ei mõelnud mitte esimest korda, et füüsilises mõttes pole evolutsioon neile olenditele küll ühtki teenet teinud. See aga muutis nad agressiivseks ja ohtlikuks ja neid oli neetult raske planeedi pinnalt minema kraapida. Ühesõnaga - probleemiks. Cainen vaatas otse olendi optilistesse sisenditesse. "Kuradi inimesed," ütles ta.
*
Koobas täitus tolmu ja siis valgusega, kui sein läbi murti ja relvadega olevused sealt sisse valgusid. Üks neist märkas Cainenit ja haugatas; mitu valguskiirt ristus temal. Cainen ei mõelnud mitte esimest korda, et füüsilises mõttes pole evolutsioon neile olenditele küll ühtki teenet teinud. See aga muutis nad agressiivseks ja ohtlikuks ja neid oli neetult raske planeedi pinnalt minema kraapida. Ühesõnaga - probleemiks. Cainen vaatas otse olendi optilistesse sisenditesse. "Kuradi inimesed," ütles ta.
Saturday, November 7, 2015
Merca kogumik "Jututulbad"
Kogumikus on lugusid absurdikast
etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased
paharetid kõnnivad linnatänavail ja
röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele
ja iseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi.
Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja
toimub palju muud. Merca on Vanemuise näitleja, kirjanik, eesti esimene
naispunkar. Avaldanud luulekogusid ja raamatu „Mees“.
Helve Undo "Mõtetes elatud elu"
Ilmunud on Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud
romaan «Mõtetes elatud elu». «Kirjutasin ta kiirustavatele inimestele
siin elus,» arutleb Helve Undo. «Vahel
on vaja aeg maha võtta. Istuda niisama ja vahtida valgeid pilvi
helesinises taevas ja mõelda, et mida ma siin maailmas tegelikult teen
ja milleks olemas olen.»
Esmapilgul suhtedraamas on kirjas palju väikesi elutõdesid, mis
inimestel rutuga ununema kipuvad. Suhtekolmnurk: abielumees, abielunaine
ja armuke – on mõtlemapanevalt lahti kirjutatud. Tunnet Aini vastu
kannab Maret endas terve elu, kuigi mees on tema elust peaaegu lahkunud.
Kui palju on selles tundes seda õiget armastust ja kui palju on see
mõtetes elatud elu? Kas valikud, mis tegelased tegid, olid õiged?
Ilmselt leiab siin iga lugeja oma vaatenurga.
Helve Undo on töötanud pea 30 aastat Haapsalu Gümnaasiumi raamatukogus, nüüd kodune, kes jagab end linna- ja maakodu vahel. 40 aastat abielus, täiskasvanud tütre ema. Avaldanud palju lühijutte ja kaks pikemat järjelugu.
Helve Undo on töötanud pea 30 aastat Haapsalu Gümnaasiumi raamatukogus, nüüd kodune, kes jagab end linna- ja maakodu vahel. 40 aastat abielus, täiskasvanud tütre ema. Avaldanud palju lühijutte ja kaks pikemat järjelugu.
Friday, October 16, 2015
"Hirmu ja õuduse jutud"
Ilmunud on kogumik "Hirmu ja õuduse jutud", koostajaks Raul Sulbi.
See pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid üleloomuliku
kirjanduse kuldajast ehk siis perioodist 1840-1940, lisaks ka uuemaid
tekste tänapäeva õuduskirjanduse meistritelt.
Kogumikus leidub inuiitide müstilises kohas "Hingede saarel" toimunud verine seikluslugu, huvitav eksortsismivõimalus loos "Minevik", H. P. Lovecraft esineb tuntud headuses, Robert W Chambers võtab õudseid olukordi pisut sarkastilisel ja omamoodi vaimukal moel, Mary E. Wilkins Freeman kruvib meisterlikult pinget teismelise tüdruku kadumisloos. Kogumiku autorite hulgas on peale nimetatute veel Robert E. Howard, Nathaniel Hawthorne, Edith Wharton, Thomas Ligotti, William Hope Hodgson, A. Merritt jt.
Kogumikus leidub inuiitide müstilises kohas "Hingede saarel" toimunud verine seikluslugu, huvitav eksortsismivõimalus loos "Minevik", H. P. Lovecraft esineb tuntud headuses, Robert W Chambers võtab õudseid olukordi pisut sarkastilisel ja omamoodi vaimukal moel, Mary E. Wilkins Freeman kruvib meisterlikult pinget teismelise tüdruku kadumisloos. Kogumiku autorite hulgas on peale nimetatute veel Robert E. Howard, Nathaniel Hawthorne, Edith Wharton, Thomas Ligotti, William Hope Hodgson, A. Merritt jt.
Thursday, July 23, 2015
Joe Haldeman, "Hemingway võltsing"
Orpheuse Raamatukogu, tõlkinud Martin Kirotar.
Raamatu keskmes on eideetilise mäluga Bostoni kirjandusprofessor John Baird, kelle erialaks on moodne klassik Ernest Hemingway. 1921. aastal kaotas Hemingway naine Hadley Pariisi rongis ära kohvri kirjaniku esimese romaani ja hulga lühijuttude käsikirjadega. Baird, kes teab peast kogu Hemingway loomingut, otsustab romaani kirjandusliku nalja korras ise uuesti kirjutada. Siis aga võtab temaga ühendust Hemingway näoga võõras, kes keelitab teda ettevõtmisest loobuma. Selgub, et Hemingway käsikirja võltsimine võib drastiliselt muuta ajalugu. Pole üldse imekspandav, et ühel hetkel leiab Baird end 1921. aasta Pariisi rongilt, kupeest, kuhu on parajasti kiirustamas Hemingway naine Hadley.
Raamatu keskmes on eideetilise mäluga Bostoni kirjandusprofessor John Baird, kelle erialaks on moodne klassik Ernest Hemingway. 1921. aastal kaotas Hemingway naine Hadley Pariisi rongis ära kohvri kirjaniku esimese romaani ja hulga lühijuttude käsikirjadega. Baird, kes teab peast kogu Hemingway loomingut, otsustab romaani kirjandusliku nalja korras ise uuesti kirjutada. Siis aga võtab temaga ühendust Hemingway näoga võõras, kes keelitab teda ettevõtmisest loobuma. Selgub, et Hemingway käsikirja võltsimine võib drastiliselt muuta ajalugu. Pole üldse imekspandav, et ühel hetkel leiab Baird end 1921. aasta Pariisi rongilt, kupeest, kuhu on parajasti kiirustamas Hemingway naine Hadley.
Margit Peterson, "Rist teel"
Margiti enda sõnul on
see nõiaromaan, kuhu ta on põiminud oma teadmisi maagia- ja
ravitsemisvallast. "Kõik see, millest raamat kõneleb, on minu elu
loomulik osa. Tänaseks tegelen küll veel vaid numeroloogiliste tabelite
koostamisega ja eluaseme energeetika puhastamisega," kinnitab ta.
Raamatu keskmes on Setomaa külapoiss Veimar, kellel juba varakult
hakkavad avalduma võimed inimeste abistamiseks, maagilisteks
toiminguteks ja ravitsemiseks.
Margit Peterson on kirjutanud nii kaua, kui ennast mäletab. Ta on avaldanud neli luulekogu („Õitsvate pärnade alleel“, „Avali aegadesse“, „Veerekese pääl“ ja „Külalood ehk Vaaderpass“), romaani „Segavereline“ ja novellikogu „Virtuaalmees“, lisaks luulet 27 ühiskogumikus, paljudes ajalehtedes ja ajakirjades. Ta korraldab juba viiendat hooaega Pärnu kirjandusõhtuid ja naudib seda, mida teeb.
Margit Peterson on kirjutanud nii kaua, kui ennast mäletab. Ta on avaldanud neli luulekogu („Õitsvate pärnade alleel“, „Avali aegadesse“, „Veerekese pääl“ ja „Külalood ehk Vaaderpass“), romaani „Segavereline“ ja novellikogu „Virtuaalmees“, lisaks luulet 27 ühiskogumikus, paljudes ajalehtedes ja ajakirjades. Ta korraldab juba viiendat hooaega Pärnu kirjandusõhtuid ja naudib seda, mida teeb.
Monday, July 20, 2015
Heinrich Weinberg
sai Stalkeri parima kodumaise lühiromaani kategoorias, jutuvõistlusel
teise koha saanud looga "Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab
sipelgalõvi?". Lugu ilmus Fantaasia väljaantud kogumikus "Täheaeg 13:
Meister ja õpipoiss". Foto autor Jaana Muna.
Tuesday, July 14, 2015
Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski "Esmaspäev algab laupäeval"
Tõlkija Tatjana Peetersoo. Toimetaja Veiko Belials. Sari: Orpheuse Raamatukogu.
Venemaal kultusteose staatust nautiv romaan on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlik teos, nende ainsa fantasy’na on see teravalt satiiriline, kohati absurdne, kohati hüsteeriliselt naljakas.
Romaani tegevus toimub Teaduslikus Uurimisinstituudis Nõia- ja Võlukunsti Ilmingute alal, kus saavad kokku teadus, maagia ja sotsialism ning igati ootuspäraselt puhkeb kaos. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele kõiksugused erinevad mütoloogilised ning fantaasia- ja õuduskirjanduse kullafondist pärit tegelased.
Romaanis parodeeritakse mitmeid tuntud tekste nagu H. G. Wellsi «Ajamasin», kuid on leitud ka, et mingi tunnetuse poolest sarnaneb teos Clifford D. Simaki «Härjapõlvlaste kaitseala» ning Mihhail Bulgakovi «Meistri ja Margaritaga».
Isaac Asimovi "Jumalad ise"
Tõlkija Juhan Habicht. Sari: Sündmuste horisont.
"Lolluse vastu ka jumalad ise on jõuetud." See paljukorratud, Friedrich Schilleri värsside kaudu kuulsaks saanud tsitaat ühendab raamatu kolme üsnagi eripalgelist osa, kus nimetatud probleemiga on hädas mitte ainult meie universumi asukad. Kui inimkonnale pakutakse tasuta energiat, on kõik peale üksikute skeptikute üliõnnelikud ega vaevu arutlema, kellele see kasulik on, kust ja miks see tuleb. Mõned teadlased üritavad siiski hoiatusi jagada, nende vahel läheb lahti ränk võimuvõitlus. Paralleeluniversumis aga, kust tasuta energia saabub, püütakse süümepiinade tundjaid ohjeldada. Muuhulgas pakutakse välja ka võimalus, miks tekkis Suur Pauk. Raamat on võitnud Hugo, Nebula, Locuse ja Ditmari auhindu.
"Lolluse vastu ka jumalad ise on jõuetud." See paljukorratud, Friedrich Schilleri värsside kaudu kuulsaks saanud tsitaat ühendab raamatu kolme üsnagi eripalgelist osa, kus nimetatud probleemiga on hädas mitte ainult meie universumi asukad. Kui inimkonnale pakutakse tasuta energiat, on kõik peale üksikute skeptikute üliõnnelikud ega vaevu arutlema, kellele see kasulik on, kust ja miks see tuleb. Mõned teadlased üritavad siiski hoiatusi jagada, nende vahel läheb lahti ränk võimuvõitlus. Paralleeluniversumis aga, kust tasuta energia saabub, püütakse süümepiinade tundjaid ohjeldada. Muuhulgas pakutakse välja ka võimalus, miks tekkis Suur Pauk. Raamat on võitnud Hugo, Nebula, Locuse ja Ditmari auhindu.
Friday, June 12, 2015
"Keskpäeva varjud"
Ilmunud on kogumik "Keskpäeva varjud", mis seob viit lugu Arkadi ja Boriss Strugatski Keskpäeva maailmast: – kaks nende endi lühiromaani: „Kauge Vikerkaar“ ja „Poiss põrgust“, ning kolm järge või töötlust teistelt autoritelt, kes seda maailma igaüks oma nurga alt täiendavad või ümber teevad.
Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda kloone.
Nagu kogumiku pealkiri viitab, pole Keskpäeva maailm enam varjudeta idüll. Pimedus tiheneb, vari kasvab. Kui juba Strugatskite endi lühiromaanis „Poiss põrgust“ kirjeldatud tulevik kannab teatud hääbumise märke, siis Uspenski ja Verov koos Minakoviga keeravad helge tuleviku sõlme, Lazartšuk aga ei jäta enam üldse kivi kivi peale.
Autorid: Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski, Mihhail Uspenski, Jaroslav Verov, Igor Minakov, Andrei Lazartšuk. Koostaja ja tõlkija Veiko Belials. Sari: Sündmuste horisont.
Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda kloone.
Nagu kogumiku pealkiri viitab, pole Keskpäeva maailm enam varjudeta idüll. Pimedus tiheneb, vari kasvab. Kui juba Strugatskite endi lühiromaanis „Poiss põrgust“ kirjeldatud tulevik kannab teatud hääbumise märke, siis Uspenski ja Verov koos Minakoviga keeravad helge tuleviku sõlme, Lazartšuk aga ei jäta enam üldse kivi kivi peale.
Autorid: Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski, Mihhail Uspenski, Jaroslav Verov, Igor Minakov, Andrei Lazartšuk. Koostaja ja tõlkija Veiko Belials. Sari: Sündmuste horisont.
Kogumiku lood: "Kauge vikerkaar", Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski
„Poiss põrgust“, Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski
„Rästikupiim“, Mihhail Uspenski
„Operatsioon „Viirus““, Jaroslav Verov, Igor Minakov
„Kõik on hästi“, Andrei Lazartšuk
Friday, April 17, 2015
"Saladuslik tsaar 2: Duumioru lood"
Ilmunud ja müügil on kogumik "Saladuslik tsaar 2: Duumioru lood".
Autoriteks Maniakkide Tänav, Reidar Andreson, J. J. Metsavana, Mairi
Laurik, Leila Tael-Mikešin. Maad kokkupõrkega ähvardanud hiidasteroid
Tooni muudab viimasel hetkel suunda ja planeeti tabab vaid temaga kaasas
olnud kivirämps. Inimkond on hämmingus. Kuidas on võimalik, et asteroid
suunda muudab? Mida Tooni endast õigupoolest kujutab? Selles kogumikus
saame heita pilgu inimkonnale enne ja pärast kohtumist tundmatuga.
Ilmunud ja müügil on kogumik Täheaeg 14: Teise päikese lapsed. Kogumiku tõlkerubriigi avab tänapäeva ulme superstaari Orson Scott Cardi
lühiromaan «Kingituste sõda» (2007), mille tegevus toimub «Enderi
mängu» ja «Enderi varjuga» samal ajal Lahingukoolis. Lugejal seisab ees
taaskohtumine mitme tuttava tegelasega nagu Lahingukooli ülem kolonel
Graff, Bean või Ender Wiggin ise. Lisaks Cardi mahukale lühiromaanile
leiab uuest Täheajast kümme jutuvõistluse paremikku kuuluvat lugu.
Tuntud autoritest on mütoloogilis-religioosse fantaasialooga esindatud
Meelis Friedenthal, lisaks veel peamiselt luuletajana tuntud Krafinna ja
eelmisel jutuvõistlusel 2. auhinna võitnud Kadri Pettai. Ülejäänud
juttude spekter ulatub kosmilistest madinalugudest militaarse fantasy ja
keskaegse õuduseni. Raul Sulbi ülevaateartikkel tutvustab seekord nn.
kadunud maailmade (lost world, lost race) teemat ulmekirjanduse ajaloos
ja selle
kirjandusliigi tuntumaid viljelejaid H. Rider Haggardit, Edgar Rice
Burroughsit ja A. Merrittit. Artiklit ja alažanrit illustreerima on
valitud käesoleva Täheaja numbrisse õudusklassik Henry S. Whiteheadi
jutustus «Paani rahvas».
Thursday, March 12, 2015
Ilmunud on kogumik "Tuumahiid 2: Toorium", mis koondab üheksat
veebiajakirjas Reaktor (november 2012 kuni veebruar 2014) avaldatud
juttu nii kogenud kirjanikelt, näiteks Indrek Hargla või Maniakkide
Tänav, kui ka autoritelt, kes on alles jõudmas oma juttude trükis
avaldamiseni. Juttudes leiab paljusid üldinimlikke teemasid: inimlik
hoolivus hoiab elus; loodusest lugupidamine ka siis, kui inimene näib
kõikvõimsa jumalana;surematus võib olla samaaegselt nii hea kui halb;
armastus võib olla koletis või ka
päästja. Juttudes saab jälgida inimkonna konflikti elava planeediga,
elada kaasa tuleviku programmeerimistele, kohtuda pensionärist
stalkeriga, lugeja ette laotatakse ühe hundi naha ohtlik saladus ja veel
palju muud.
Autorid:
Maniakkide Tänav
Indrek Hargla
Triinu Meres
Heinrich Weinberg
Krafinna
Osvald Soobel
J. J. Metsavana
Bix Pokupoeg
Martin Kirotar
Koostajateks Artur Räpp, J. J. Metsavana ja Ove Hillep.
Autorid:
Maniakkide Tänav
Indrek Hargla
Triinu Meres
Heinrich Weinberg
Krafinna
Osvald Soobel
J. J. Metsavana
Bix Pokupoeg
Martin Kirotar
Koostajateks Artur Räpp, J. J. Metsavana ja Ove Hillep.
Ilmunud on Ray Bradbury raamat "Põrmust tõusnud", sari: Orpheuse Raamatukogu.
Ulmekirjanduse suurmeister Ray Bradbury koondas 2001. aastal ühtseks tervikuks kokku oma kuulsaimad 1940ndate lühilood ning mõned hilisemad palad, mida seob ühtne tegelaskond, lisas uut täitematerjali ning sai tulemuseks võrratu kollaažromaani, milles on alles seda ehedat lapsepõlvenostalgiast ja halloweenist kirjutavat lüürilist ja õõvastavat Bradbury’t.
Kuskil Ameerika Kesk-Läänes asuvas sajandeid
vanas majas elavasse surematusse ja üleloomulike võimetega Elliottide
perekonda kuuluvad kõiksugu veidrad olevused: öösiti taevalaotustes
lendav nahkhiiretiibadega onu Einar, oma voodisse igaveseks aheldatud
Cecy, kes ometi suudab teiste inimeste kehasid üle võtta ning nende läbi
eksisteerida, Nofretete emaks olnud mumifitseerunud tuhandekordne
Vaar-Vanaema ja teisi poolmütoloogilisi või õuduskaanonisse kuuluvaid
tegelasi. Lisaks kuulub – lapsendatuna – perre ka surelik poiss Timothy,
kes sooviks samuti, et talle maitseks vampiiri kombel verd juua, et tal
oleks nahkhiiretiivad, et ta oleks surematu, kuid kes peab siiski
leppima oma ajaliku eluga…
Ulmekirjanduse suurmeister Ray Bradbury koondas 2001. aastal ühtseks tervikuks kokku oma kuulsaimad 1940ndate lühilood ning mõned hilisemad palad, mida seob ühtne tegelaskond, lisas uut täitematerjali ning sai tulemuseks võrratu kollaažromaani, milles on alles seda ehedat lapsepõlvenostalgiast ja halloweenist kirjutavat lüürilist ja õõvastavat Bradbury’t.
Subscribe to:
Posts (Atom)