Tuesday, December 1, 2015

Margus Oopkaubi näidendikogumik "Heldur ja naised"

Margus Oopkaubi kogumiku "Heldur ja naised" lühinäidendid pakuvad vaheldust argimuredele, toovad naeratuse näole ja parandavad tuju. Neis näidendites lahendatakse humoristlikus võtmes armumuresid. Armastada ja armastatud olla on alati õnn. Kuid selle õnne eest tuleb võidelda. Just seda teevad neis näidendites kolm naist. Võitlevad armastuse eest vahendeid valimata. Nad satuvad naljakatesse situatsioonidesse, mille lahendab lõpuks absurdselt armastatu Heldur. Need näidendid ei ole mõeldud ainult mängimiseks. Neid võib lihtsalt lugeda nagu mõnd teist kirjandusteost. Ja kindlasti saab neist meeldiva elamuse.

"Kettmõõgaga mõõdetud Maa"

Maniakkide Tänava ja J. J. Metsavana "Kettmõõgaga mõõdetud Maa" on kolmas Ippoliti-sarja liigituv teos. Maa on võõrelu haardes. Säilinud on vaid väike lapike, kus osutatakse vastupanu. Veel on inimesi, kes teevad kõik, mis nende võimuses, et inimkonna koduplaneet jääks neile alles. See lapike on Eesti. Need inimesed on eestlased.




Robert A. Heinlein, "Taeva orvud"


Ameerika ulmeklassiku kuues eestikeelne raamat on ilmselt teaduslik-fantastilise žanri kuulsaim põlvkonnalaeva lugu, mis on inspireerinud kümneid hilisemaid katsetajaid. See aastasadu kuhugi teel oleva hiiglasliku kosmoselaeva lugu, mille reisijad on unustanud oma kaugete esivanemate poolt põlvkondi tagasi alustatud reisi eesmärgi, pole kirjutamisest möödunud aastakümnete jooksul peaaegu üldse vananenud ning mõjub karge ja otsekohese teosena, nagu ühele Kuldajastu klassikalisele tekstile kohane.

Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski "Marslaste teine sissetung"

See lühiromaan on küll vormilt satiiriline, kuid järele mõeldes tundub, et Vennad pole jubedamat teost kirjutanudki. Teataval määral ulmeklassik H. G. Wellsi "Maailmade sõjast" inspireeritud raamatu tegevus toimub meie koduplaneedi ühes tundmatus riigis ja tundmatus linnas, mille vallutavad marslased.

Autorid lahkavad taas oma lemmikteemat - inimeseks olemist. Lugu mõjub hirmutavalt aktuaalsena ning muutub iga aastaga üha aktuaalsemaks. Kas inimkonnal tervikuna saab olla eesmärki ja mõtet? Või kas au, eneseväärikus ja uhkus võivad laieneda üksikisikult tervele inimkonnale? Ja kas väikekodanliku heaolu nimel võib kõigest sellest loobuda? Ja kas me selle järel jääme veel inimesteks?

Tõlkija Linda Rajand, toimetanud Veiko Belials ja Eva Luts.

Monday, November 9, 2015

John Scalzi "Tondibrigaadid"

See on järg autorile ülemaailmse kuulsuse toonud teosele "Vanamehe sõda", mis ilmus Sündmuste horisondi sarjas 2013. aastal. Kolm rassi, kellega inimkond on pidevalt vaenujalal olnud, ühinevad inimkonna vastu. Neid aitab reeturist inimene, väljapaistev teadlane Charles Boutin, kes inimkonna nõrkusi hästi tunneb. Lisaks küsimustele, kus ta viibib ja kuidas teda tabada, tekib ka küsimus, miks ta seda teeb. Märulispetsialisti John Scalzi raamatus leidub ka seekord suurepäraseid võitlusstseene.
*
Koobas täitus tolmu ja siis valgusega, kui sein läbi murti ja relvadega olevused sealt sisse valgusid. Üks neist märkas Cainenit ja haugatas; mitu valguskiirt ristus temal. Cainen ei mõelnud mitte esimest korda, et füüsilises mõttes pole evolutsioon neile olenditele küll ühtki teenet teinud. See aga muutis nad agressiivseks ja ohtlikuks ja neid oli neetult raske planeedi pinnalt minema kraapida. Ühesõnaga - probleemiks. Cainen vaatas otse olendi optilistesse sisenditesse. "Kuradi inimesed," ütles ta.

Tõlkinud Ats Miller, sari: Sündmuste horisont.

Saturday, November 7, 2015

Merca kogumik "Jututulbad"

Kogumikus on lugusid absurdikast etnohuumorist kuni fantaasia ja teadusliku fantastikani. Salapärased paharetid kõnnivad linnatänavail ja röövivad inimestelt nägusid. Külanõid joodab pahaaimavatele külalistele ja iseendale sisse nõiajooki, mis toob kaasa ootamatuid tagajärgi. Igatsuselinnud neelavad inimesi, näkid varastavad suplejailt kehaosi ja toimub palju muud. Merca on Vanemuise näitleja, kirjanik, eesti esimene naispunkar. Avaldanud luulekogusid ja raamatu „Mees“.

Helve Undo "Mõtetes elatud elu"

Ilmunud on Kirjanike Liidu 2015. aasta romaanivõistlusel äramärgitud romaan «Mõtetes elatud elu». «Kirjutasin ta kiirustavatele inimestele siin elus,» arutleb Helve Undo. «Vahel on vaja aeg maha võtta. Istuda niisama ja vahtida valgeid pilvi helesinises taevas ja mõelda, et mida ma siin maailmas tegelikult teen ja milleks olemas olen.»

Esmapilgul suhtedraamas on kirjas palju väikesi elutõdesid, mis inimestel rutuga ununema kipuvad. Suhtekolmnurk: abielumees, abielunaine ja armuke – on mõtlemapanevalt lahti kirjutatud. Tunnet Aini vastu kannab Maret endas terve elu, kuigi mees on tema elust peaaegu lahkunud. Kui palju on selles tundes seda õiget armastust ja kui palju on see mõtetes elatud elu? Kas valikud, mis tegelased tegid, olid õiged? Ilmselt leiab siin iga lugeja oma vaatenurga.

Helve Undo on töötanud pea 30 aastat Haapsalu Gümnaasiumi raamatukogus, nüüd kodune, kes jagab end linna- ja maakodu vahel. 40 aastat abielus, täiskasvanud tütre ema. Avaldanud palju lühijutte ja kaks pikemat järjelugu.

Friday, October 16, 2015

"Hirmu ja õuduse jutud"

Ilmunud on kogumik "Hirmu ja õuduse jutud", koostajaks Raul Sulbi. See pakub valiku tondijutte ja teisi ebamaiseid lugusid üleloomuliku kirjanduse kuldajast ehk siis perioodist 1840-1940, lisaks ka uuemaid tekste tänapäeva õuduskirjanduse meistritelt.

Kogumikus leidub inuiitide müstilises kohas "Hingede saarel" toimunud verine seikluslugu, huvitav eksortsismivõimalus loos "Minevik", H. P. Lovecraft esineb tuntud headuses, Robert W Chambers võtab õudseid olukordi pisut sarkastilisel ja omamoodi vaimukal moel, Mary E. Wilkins Freeman kruvib meisterlikult pinget teismelise tüdruku kadumisloos. Kogumiku autorite hulgas on peale nimetatute veel Robert E. Howard, Nathaniel Hawthorne, Edith Wharton, Thomas Ligotti, William Hope Hodgson, A. Merritt jt.

Seeria peamiseks eesmärgiks on taasluua 19. sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse üleloomuliku õuduse tunnetust, atmosfääri ja laadi, mis peakski eesti lugeja jaoks seostuma Johannes Aaviku juurutatud terminiga "hirmu ja õuduse jutud".

Thursday, July 23, 2015

Joe Haldeman, "Hemingway võltsing"

Orpheuse Raamatukogu, tõlkinud Martin Kirotar.

Raamatu keskmes on eideetilise mäluga Bostoni kirjandusprofessor John Baird, kelle erialaks on moodne klassik Ernest Hemingway. 1921. aastal kaotas Hemingway naine Hadley Pariisi rongis ära kohvri kirjaniku esimese romaani ja hulga lühijuttude käsikirjadega. Baird, kes teab peast kogu Hemingway loomingut, otsustab romaani kirjandusliku nalja korras ise uuesti kirjutada. Siis aga võtab temaga ühendust Hemingway näoga võõras, kes keelitab teda ettevõtmisest loobuma. Selgub, et Hemingway käsikirja võltsimine võib drastiliselt muuta ajalugu. Pole üldse imekspandav, et ühel hetkel leiab Baird end 1921. aasta Pariisi rongilt, kupeest, kuhu on parajasti kiirustamas Hemingway naine Hadley.

Margit Peterson, "Rist teel"

Margiti enda sõnul on see nõiaromaan, kuhu ta on põiminud oma teadmisi maagia- ja ravitsemisvallast. "Kõik see, millest raamat kõneleb, on minu elu loomulik osa. Tänaseks tegelen küll veel vaid numeroloogiliste tabelite koostamisega ja eluaseme energeetika puhastamisega," kinnitab ta. Raamatu keskmes on Setomaa külapoiss Veimar, kellel juba varakult hakkavad avalduma võimed inimeste abistamiseks, maagilisteks toiminguteks ja ravitsemiseks.

Margit Peterson on kirjutanud nii kaua, kui ennast mäletab. Ta on avaldanud neli luulekogu („Õitsvate pärnade alleel“, „Avali aegadesse“, „Veerekese pääl“ ja „Külalood ehk Vaaderpass“), romaani „Segavereline“ ja novellikogu „Virtuaalmees“, lisaks luulet 27 ühiskogumikus, paljudes ajalehtedes ja ajakirjades. Ta korraldab juba viiendat hooaega Pärnu kirjandusõhtuid ja naudib seda, mida teeb.

Monday, July 20, 2015

Heinrich Weinberg sai Stalkeri parima kodumaise lühiromaani kategoorias, jutuvõistlusel teise koha saanud looga "Millest sa järeldad, et sinu karjamaal elab sipelgalõvi?". Lugu ilmus Fantaasia väljaantud kogumikus "Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss". Foto autor Jaana Muna.

Rõõmustame koos Maniakkide Tänavaga, kes sai Stalkeri lühijutu kategoorias. Auhinna saanud lugu "See maailm on mulle!" ilmus kirjastuse Fantaasia kogumikus "Täheaeg 13: Meister ja õpipoiss". Foto autor Jaana Muna.



Kirjastuse Fantaasia väljaantud romaan "Tigu nõlvakul", autoreiks Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski, sai sel aastal Eesti Ulmeühingu auhinna Stalker parima tõlkeromaani kategoorias. Romaani tõlkis Tatjana Peetersoo. Sari: Orpheuse Raamatukogu. Foto autor: Jaana Muna.

Tuesday, July 14, 2015

Arkadi Strugatski ja Boriss Strugatski "Esmaspäev algab laupäeval"


Tõlkija Tatjana Peetersoo. Toimetaja Veiko Belials. Sari: Orpheuse Raamatukogu.

Venemaal kultusteose staatust nautiv romaan on vendade Strugatskite loomingus üsnagi erandlik teos, nende ainsa fantasy’na on see teravalt satiiriline, kohati absurdne, kohati hüsteeriliselt naljakas.

Romaani tegevus toimub Teaduslikus Uurimisinstituudis Nõia- ja Võlukunsti Ilmingute alal, kus saavad kokku teadus, maagia ja sotsialism ning igati ootuspäraselt puhkeb kaos. Romaani kirju tegelastegalerii moodustavad lisaks teadureile ja bürokraatidele kõiksugused erinevad mütoloogilised ning fantaasia- ja õuduskirjanduse kullafondist pärit tegelased.

Romaanis parodeeritakse mitmeid tuntud tekste nagu H. G. Wellsi «Ajamasin», kuid on leitud ka, et mingi tunnetuse poolest sarnaneb teos Clifford D. Simaki «Härjapõlvlaste kaitseala» ning Mihhail Bulgakovi «Meistri ja Margaritaga».

Isaac Asimovi "Jumalad ise"

Tõlkija Juhan Habicht. Sari: Sündmuste horisont.

"Lolluse vastu ka jumalad ise on jõuetud." See paljukorratud, Friedrich Schilleri värsside kaudu kuulsaks saanud tsitaat ühendab raamatu kolme üsnagi eripalgelist osa, kus nimetatud probleemiga on hädas mitte ainult meie universumi asukad. Kui inimkonnale pakutakse tasuta energiat, on kõik peale üksikute skeptikute üliõnnelikud ega vaevu arutlema, kellele see kasulik on, kust ja miks see tuleb. Mõned teadlased üritavad siiski hoiatusi jagada, nende vahel läheb lahti ränk võimuvõitlus. Paralleeluniversumis aga, kust tasuta energia saabub, püütakse süümepiinade tundjaid ohjeldada. Muuhulgas pakutakse välja ka võimalus, miks tekkis Suur Pauk. Raamat on võitnud Hugo, Nebula, Locuse ja Ditmari auhindu.

Friday, June 12, 2015

"Keskpäeva varjud"

Ilmunud on kogumik "Keskpäeva varjud", mis seob viit lugu Arkadi ja Boriss Strugatski Keskpäeva maailmast: – kaks nende endi lühiromaani: „Kauge Vikerkaar“ ja „Poiss põrgust“, ning kolm järge või töötlust teistelt autoritelt, kes seda maailma igaüks oma nurga alt täiendavad või ümber teevad.

Vene ulmeruumis on Arkadi ja Boriss Strugatski täiesti unikaalses staatuses. Neid jäljendatakse, nende teostele kirjutatakse järgesid, nendega polemiseeritakse ja vaieldakse oma teostes. Nende üks olulisemaid mõtteliselt seotud tsükleid on saanud nimeks Keskpäeva maailm. Nagu Amber, heidab see maailm lõputult varjusid, peegeldusi, tekitab iseenda kloone.

Nagu kogumiku pealkiri viitab, pole Keskpäeva maailm enam varjudeta idüll. Pimedus tiheneb, vari kasvab. Kui juba Strugatskite endi lühiromaanis „Poiss põrgust“ kirjeldatud tulevik kannab teatud hääbumise märke, siis Uspenski ja Verov koos Minakoviga keeravad helge tuleviku sõlme, Lazartšuk aga ei jäta enam üldse kivi kivi peale.

Autorid: Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski, Mihhail Uspenski, Jaroslav Verov, Igor Minakov, Andrei Lazartšuk. Koostaja ja tõlkija Veiko Belials. Sari: Sündmuste horisont.

Kogumiku lood: "Kauge vikerkaar", Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski
„Poiss põrgust“, Arkadi Strugatski, Boriss Strugatski
„Rästikupiim“, Mihhail Uspenski
„Operatsioon „Viirus““, Jaroslav Verov, Igor Minakov
„Kõik on hästi“, Andrei Lazartšuk


Friday, April 17, 2015

"Saladuslik tsaar 2: Duumioru lood"

Ilmunud ja müügil on kogumik "Saladuslik tsaar 2: Duumioru lood". Autoriteks Maniakkide Tänav, Reidar Andreson, J. J. Metsavana, Mairi Laurik, Leila Tael-Mikešin. Maad kokkupõrkega ähvardanud hiidasteroid Tooni muudab viimasel hetkel suunda ja planeeti tabab vaid temaga kaasas olnud kivirämps. Inimkond on hämmingus. Kuidas on võimalik, et asteroid suunda muudab? Mida Tooni endast õigupoolest kujutab? Selles kogumikus saame heita pilgu inimkonnale enne ja pärast kohtumist tundmatuga.
Ilmunud ja müügil on kogumik Täheaeg 14: Teise päikese lapsed. Kogumiku tõlkerubriigi avab tänapäeva ulme superstaari Orson Scott Cardi lühiromaan «Kingituste sõda» (2007), mille tegevus toimub «Enderi mängu» ja «Enderi varjuga» samal ajal Lahingukoolis. Lugejal seisab ees taaskohtumine mitme tuttava tegelasega nagu Lahingukooli ülem kolonel Graff, Bean või Ender Wiggin ise. Lisaks Cardi mahukale lühiromaanile leiab uuest Täheajast kümme jutuvõistluse paremikku kuuluvat lugu. Tuntud autoritest on mütoloogilis-religioosse fantaasialooga esindatud Meelis Friedenthal, lisaks veel peamiselt luuletajana tuntud Krafinna ja eelmisel jutuvõistlusel 2. auhinna võitnud Kadri Pettai. Ülejäänud juttude spekter ulatub kosmilistest madinalugudest militaarse fantasy ja keskaegse õuduseni. Raul Sulbi ülevaateartikkel tutvustab seekord nn. kadunud maailmade (lost world, lost race) teemat ulmekirjanduse ajaloos ja selle kirjandusliigi tuntumaid viljelejaid H. Rider Haggardit, Edgar Rice Burroughsit ja A. Merrittit. Artiklit ja alažanrit illustreerima on valitud käesoleva Täheaja numbrisse õudusklassik Henry S. Whiteheadi jutustus «Paani rahvas».

Thursday, March 12, 2015

Ilmunud on kogumik "Tuumahiid 2: Toorium", mis koondab üheksat veebiajakirjas Reaktor (november 2012 kuni veebruar 2014) avaldatud juttu nii kogenud kirjanikelt, näiteks Indrek Hargla või Maniakkide Tänav, kui ka autoritelt, kes on alles jõudmas oma juttude trükis avaldamiseni. Juttudes leiab paljusid üldinimlikke teemasid: inimlik hoolivus hoiab elus; loodusest lugupidamine ka siis, kui inimene näib kõikvõimsa jumalana;surematus võib olla samaaegselt nii hea kui halb; armastus võib olla koletis või ka päästja. Juttudes saab jälgida inimkonna konflikti elava planeediga, elada kaasa tuleviku programmeerimistele, kohtuda pensionärist stalkeriga, lugeja ette laotatakse ühe hundi naha ohtlik saladus ja veel palju muud.

Autorid:
Maniakkide Tänav
Indrek Hargla
Triinu Meres
Heinrich Weinberg
Krafinna
Osvald Soobel
J. J. Metsavana
Bix Pokupoeg
Martin Kirotar

Koostajateks Artur Räpp, J. J. Metsavana ja Ove Hillep.

Ilmunud on Ray Bradbury raamat "Põrmust tõusnud", sari: Orpheuse Raamatukogu.

Ulmekirjanduse suurmeister Ray Bradbury koondas 2001. aastal ühtseks tervikuks kokku oma kuulsaimad 1940ndate lühilood ning mõned hilisemad palad, mida seob ühtne tegelaskond, lisas uut täitematerjali ning sai tulemuseks võrratu kollaažromaani, milles on alles seda ehedat lapsepõlvenostalgiast ja halloweenist kirjutavat lüürilist ja õõvastavat Bradbury’t.

Kuskil Ameerika Kesk-Läänes asuvas sajandeid vanas majas elavasse surematusse ja üleloomulike võimetega Elliottide perekonda kuuluvad kõiksugu veidrad olevused: öösiti taevalaotustes lendav nahkhiiretiibadega onu Einar, oma voodisse igaveseks aheldatud Cecy, kes ometi suudab teiste inimeste kehasid üle võtta ning nende läbi eksisteerida, Nofretete emaks olnud mumifitseerunud tuhandekordne Vaar-Vanaema ja teisi poolmütoloogilisi või õuduskaanonisse kuuluvaid tegelasi. Lisaks kuulub – lapsendatuna – perre ka surelik poiss Timothy, kes sooviks samuti, et talle maitseks vampiiri kombel verd juua, et tal oleks nahkhiiretiivad, et ta oleks surematu, kuid kes peab siiski leppima oma ajaliku eluga…