Jutuvõistlus

Eesti Ulmeühing ja kirjastus Fantaasia kuulutavad välja ulme lühijuttude võistluse.

Tööde esitamise tähtaeg: 31. märts 2019. Tulemused selguvad festivali Prima Vista raames 2019. mai alguses. Võistlust toetab Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapital. Parimad lood avaldab kirjastus Fantaasia.

Osavõtu tingimused

ULMEJUTT

• Jutu pikkus ei ületa 14999 sõna.

• Jutt on esitatud eesti keeles.

• Jutt on sisult ulmeline: žanriks fantaasia, õudus, teaduslik fantastika, alternatiivajalugu.

• Tegemist on originaalteosega, mida pole varem avaldatud (ka mitte veebis) ega ole avaldamiseks esitatud ühelegi kirjastajale.

• Plagiaat on keelatud. Autoriõigustega kaitstud materjali kasutamisõiguse eest vastutab autor.

OSAVÕTT JA TÖÖDE ESITAMINE

Tööde esitamise tähtaeg on 31. märts 2019.

• Võistlustöö tuleb esitada e-kirja manusena aadressil: jutuvoistlus.ulme@gmail.com.

Sobivad formaadid on .txt (Text Only), .rtf (Rich Text Format), .doc või .docx (Microsoft Office Word), .odt (OpenDocument).

• E-mailiga esitatud võistlustöö, mille fail on viirustega nakatunud, rikutud või ebasobivas formaadis, jääb võistlusest kõrvale. Jutu vormistus olgu loetav.

• E-kirjale peab olema lisatud kaks manust. Ühes manuses on jutt koos pealkirjaga (ilma autori nimeta) ning teises manuses on jutu pealkiri, autori kodanikunimi ning kontaktandmed (aadress, telefon, e-post). Failide nimed peavad selgelt viitama, millises failis on võistlustöö ning millises kontaktandmed. Võistlustöö faili nimeks peab olema võistleva jutu pealkiri. Autori andmed tuleb esitada failis, mille nimes on lisaks võistleva jutu pealkirjale sõna "andmed".  Üld- või kutsehariduskoolide õpilased võivad soovi korral lisada e-kirja sisusse, millega failid saadetakse, sõna „õpilane“ ning kooli ja klassi/kursuse. (Õpilastele on eripreemiaks raamatud. Ülikool arvesse ei lähe.)

• Jutuvõistluse hindamine on anonüümne. Žüriil puudub juurdepääs autorite andmetele, neile edastatakse vaid fail võistleva jutuga.

• Žürii liikmed, korraldava meeskonna liikmed ja nende perekonnaliikmed ei saa jutuvõistlusel autorina osaleda.

• Osavõtu tingimustele mitte vastavad tööd on žüriil õigus kõrvale jätta.

• Töö võistlusele esitamisega võtab autor vastutuse selle eest, et töö vastab võistluse tingimustele nii sisuliselt kui vormistuse poolest. Puuduste avastamise korral (nt varem avaldatud töö) on korraldajatel õigus osavõtja tulemus tühistada ning väljastatud auhind tagasi nõuda.

ŽÜRII

• Žüriisse kuuluvad Reidar Andreson, Heinrich Weinberg, Eva Luts, Andri Riid, Maniakkide Tänav.

• Žüriil puudub otsene ligipääs võistlusele laekuvatele töödele, need toimetab nendeni võistluse koordineerija Iris Jeletski.

• Žürii liikmed hindavad jutte iseseisvalt ning anonüümselt. Jutuvõistluse korraldajad vastutavad selle eest, et autorid jäävad saladuseks kuni võitjate väljakuulutamiseni.

• Vajadusel jagab žürii hinnatavad tööd mitmesse kategooriasse. Žüriil on õigus jätta mingis kategoorias auhind välja andmata ja anda välja eriauhind mõnes kategoorias.

AUTASUSTAMINE

• Võistluse auhinnafond on 1000 eurot.

• Jutuvõistluse võitjad kuulutatakse välja mais 2019 festivali Prima Vista raames Tartus.

• Autasustamisest teavitatakse avalikkust korraldajate kodulehe ning muude kanalite kaudu.

• Parimate lugude avaldamise eesõigus on kirjastusel Fantaasia. Kirjastus Fantaasia võib loobuda sellest eesõigusest kokkuleppel autoriga.

Täpsem info: eva.luts111@gmail.com

Häid jõule :)

Ilmunud on "Attolia kuningas", "Kuninganna Varga" sarja kolmas osa

Megan Whalen Turner

Attolia kuningas

Tõlkinud Tatjana Peetersoo

Kaanepilt Meelis Krošetskin

Vana-Kreekast inspireeritud fantaasiamaailmas püüavad kolm väikeriiki vastu seista suurele Mede impeeriumile. Selleks oleks aga hädavajalik tugevate liidrite olemasolu neis väikeriikides. Ühe riigi etteotsa on jõudnud varas Eugenides, abielludes Attolia ilusa, kuid armutu kuninganna Irene’iga. Tahtmatult saadud kuningaroll ei meeldi ei Eugenidesele ega ta värsketele alamatele, kes ta toidu sisse liiva ja voodisse madusid poetavad, ja tal seisab ees raske eesmärk – saada kuningaks ka tegelikult, mitte ainult vormiliselt.

Megan Whalen Turneri lummavad ja auhindu võitnud „Kuninganna Varga“ romaanid elustavad eeposte maailma ja tutvustavad üht karismaatilist ja parandamatut tegelast – varas Eugenidest ehk Geni. „Kuninganna Varga“ romaanid on täis poliitilisi mahhinatsioone ja intriige, võidetud ja kaotatud lahinguid, ohtlikke reise, jumalikke sekkumisi, võimu, kirge, kättemaksu ja reetmist. „Kuninganna Varga“ romaane hindavad kirjanikud, kriitikud ja lugejad, need on saanud paljusid auhindu, nende hulgas Los Angeles Times Book Prize, Newbery Honor, Mythopoeic Fantasy Award.

Dresdeni toimikute sarja kolmas osa, Jim Butcheri "Hauatagune oht"

Tõlkinud Iris-Barbara Jeletski. Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt Meelis Krošetskin.

Harry Dresden, Chicagos tegutsev võlur, kes on paljudel keerulistel juhtudel politseid aidanud, on oma elu jooksul kohtunud paljude päris hirmuäratavate vastastega, kuid midagi sellist pole ta kunagi näinud. Kõikjal Chicagos tekitavad probleeme vaimud, kes on piinatud, vägivaldsed ja tapmishimulised. Keegi – või miski – püüab meelega panna neid põrgulikku hävitustööd tegema. Kuid miks? Ja miks on nii paljud ohvrid seotud Harryga? Enne kui ta isegi aru saab, on ta ülepeakaela probleemidesse kistud, mis ähvardavad ka teda ennast vaimuks muuta.

Ilmunud on romaan "Kolmas tähevärav", autoriks Siim Veskimees.

Sari: Sündmuste horisont. Kaanepilt: Siiri Kumari.
Universumi valmistuvad hõivama üliintelligentsed ja pika elueaga kõulid, kelle tähelepanu alla satub seekord Maa. Kõulide eripäraks on see, et nad vajavad eluks peremeesorganismi. Nad suudavad oma peremeesorganismi mõtteid suunata, tema eluiga pikendada, välimust kaunimaks muuta, muutudes kohati narkootikumi sarnaseks – aga kas nad on valmis kandjaga koostööks või on eesmärgiks kalk orjastamine? Suurem osa maalasi arvab viimast. Aga äkki oleks vaja ühtainust kõuli, et Maad valitseda? Milline oleks kõulide mõttemaailm, kas nad käituksid nagu intelligentsed kaheksajalad, või suudaksid peremeesorganismiga paremini kohastuda? Ja kas oleks võimalik inimese käitumismaneeride järgi ära tunda, et teda juhib tegelikult tark võõrolend?

John Scalzi, "Zoё lugu"

Tõlkinud Ats Miller

Kaanepilt John Harris

Sündmuste horisont

Autorile ülemaailmse kuulsuse toonud Vanamehe sõja sarja neljas raamat, milles on romaani „Viimane koloonia“ sündmused peategelase John Perry teismelise kasutütre vaatenurgast. Selgub, et Zoё on näinud väga palju asju, mida John Perry ise ei näinud, ei teadnud, ja millest kunagi teadagi ei saanud. Et päästa koloonia ja sõbrad, peab Zoё sekkuma planeetidevahelisse võimumängu ja vastu võtma väga raskeid otsuseid. 

John Wyndham, "Kraken ärkab"

Tõlkinud Martin Kirotar

Kaanepilt Meelis Krošetskin

Sari: Orpheuse Raamatukogu

Kirjastus Fantaasia

John Wyndham, „Trifiidide päeva“ ja „Krüüsaliste“ autor, on tuntud oma apokalüptiliste romaanide poolest, mille hulka kuulub ka see teos. Inimkonda ähvardab tulnukate invasioon, kes on maandunud maailmamerre ja sealt sissetungi kavandavad. Esialgu röövivad tulnukad rannikulinnadest inimesi ja uputavad laevu, millele inimesed vastavad aatompommide heitmisega meresügavustesse. Seejärel sulatavad tulnukad üles Maa pooluste jäämütsid, mis tõstab katastroofiliselt merevee taset, nii et kõik rannikualad üle ujutatakse, mis omakorda tähendab tsivilisatsiooni sotsiaalset ja poliitilist kollapsit. Teoses võib näha selgeid paralleele Wyndhami lapsepõlvelemmiku, H. G. Wellsi „Maailmade sõjaga“.

Steven Brust, "Taltos"

Vlad Taltose seiklused, 3. raamat

Tõlkinud Eva Luts

Kirjastus Fantaasia

Kaanepilt Meelis Krošetskin

Vlad Taltos on nõid ja palgamõrvar, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid. Dragaeras käib pidev vastasseis inimeste ja võlurite vahel – inimesed on alla surutud ja põlatud, mistõttu on ka Vlad palgamõrvari karjääri valinud – et tappa dragaeralasi.

„Taltos“ on ajalises järjekorras kõige esimene Vlad Taltose lugu, milles ta tutvub veidi ennasttäis Dragaera aadliku isand Morrolaniga, läbinägeliku ja kergesti vihastava leedi Alieraga ning aastatuhandete vanuse ebasurnu, Dzuri mäel elava salapärase võluri Sethra Lavode’iga. Vlad hakkab mõistma, et neil on teda millegipärast hädasti vaja, ja leiab end ootamatult äärmiselt ebamugavatest paikadest. Kuid ta ei satu neisse üksi.

Ursula K. Le Guin, "Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia"

Orpheuse Raamatukogu. Inglise keelest tõlkinud Tatjana Peetersoo. Järelsõna: Raul Sulbi. Kaanepilt: Meelis Krošetskin.

2018. aasta alul meie hulgast lahkunud 20. sajandi ühe olulisema ulmekirjaniku Ursula K. Le Guini (1929–2018) peamistest teaduslik-fantastilistest romaanidest oli seni eestindamata veel vaid «Ilmajäetud. Mitmeti mõistetav utoopia» (1974). See ulmekirjanduse 20. suurmeistri (2003) teos on pälvinud kõik olulisemad ulmeauhinnad – Hugo, Nebula, Locus, Jupiter, Prometheus – ning on ka Le Guini üks enim läbiuuritud ja analüüsitud teoseid.

«Pimeduse pahema käe» ja teiste Haini-tsükli raamatutega samasse tulevikumaailma kuuluv utoopiline romaan on ka väljaspool ulmeringkondi kõrgelt tunnustatud kirjandusteos, kuna lahkab põhjalikult anarhismi, revolutsiooniliste ühiskondade, individualismi, kapitalismi ja kollektivismi probleeme. Romaan kujutab kahte poliitiliselt diametraalselt erinevat maailma, mille vahel valitseb Külma sõda meenutav vihane vastasseis: planeeti Urras, kus eksisteerivad kõrvuti õitsev kapitalistlik ühiskond ja autoritaarne proletariaadi diktatuur, ning selle kuud Anarres, kuhu on elama asunud planeedilt pagenud anarho-sündikalistlik vähemus.

Tuumahiid 4: Berüllium

Ilmunud on „Tuumahiid 4: Berüllium“. Selles kogumikus on ulmeajakirja „Reaktor“ 14 parimat juttu , mis ilmusid aastatel 2016 ja 2017. Kaanepildi autor Meelis Krošetskin.
Kogumiku jutud viivad lugeja Eestisse, kus vorst on keelatud kraam ja puud võivad tappa, Eestisse, mille on lõhestanud raudtee ja kaks suurvõimu, Eestisse, kus ringi tatsavad zombid ja ka sellisesse Eestisse, millelt nõutakse suurde kosmoseprojekti „raketiliha“. Lugeja saab heita pilgu jumalate igapäevaelule ja kuidas on elada, kui su naabriks on tulnukad või kui politseil tuleb üsna igapäevaselt rinda pista zombidega. Kogumikust leiab ajasilmuseid ja teistsugust tegelikkust nende taga ning saab süveneda interplanetaarsete suurkorporatsioonide mastaapsetesse võimumängudesse, milles lööb kaasa ka paar võib-olla mitte nii tähtsusetut musta hobust. Kogumiku lood toovad lugeja välja tema kivistunud kapslist ja tuletavad meelde – meie tegudel on tagajärg!
Pea kõik selle kogumiku jutud viivad lugeja ulmekirjanduse pärusmaale – kohtumine tundmatuga. Ulmekirjanduse jaoks, mis asetab ju tegelased ja lugejad väljapoole tavapärast elu, on moraalsete ja sügavalt inimlike küsimuste esitamine väga hõlbus. Nii kohtab neid küsimusi ka käesoleva kogumiku juttudes. Ning lisaks fantaasialennule, põnevusele ja seiklusele on nii mõneski neist ulmejuttudest peotäis huumorit.
Lood ja autorid:
Kaido Tiigisoon, Juriidilised probleemid
Andrei Samoldin, Müür
Jaagup Mahkra, Venuse sünd
J. J. Metsavana, Das Kulturkonflikt
Rait Piir, Pilvelinna bluus
Maniakkide Tänav, Liblikad pimedusest
Reidar Andreson, Nõnda kõrvalda kurjus enese keskelt
Mairi Laurik, Zombid tekitavad laipu
Meelis Ivanov, Paljasjalgsed
Miikael Jekimov, Õnnepäev
Piret Saul-Gorodilov, Prinditud (l)ootused
Leila Tael-Mikešin, Mustade Inglite Armee
Heinrich Weinberg, Mitmekihilisem
Madis Seppam, Viimane lehm

Diana Wynne Jones, "Pimeduse Isand Derkholmist"

Diana Wynne Jones (1934–2011), „Howli liikuva kindluse“ autor, on kirjutanud rohkem kui nelikümmend fantaasiaromaani, mida iseloomustavad piiramatu fantaasialend, peened süžeed ja pulbitsev huumor, mis on autori fantaasiakirjanduses legendiks muutnud. Romaani „Pimeduse Isand Derkholmist“ tegevus toimub kahes paralleelmaailmas, millest üks on tänapäev ja teine maailm, kus toimib maagia ja võlukunst, elavad võlurid, greifid, deemonid, haldjad, tiivulised hobused ja palju teisigi mütoloogilisi tegelasi. Tänapäeva maailma ärimehel Mr Chesneyl on õnnestunud vangistada üks väga võimas deemon, kelle abil on ta alistanud võlurite maailma. Võlureid sunnitakse igal aastal vastu võtma turiste tänapäeva maailmast, kes suurisilmi võlurite maailma uudistama tulevad – kuigi paljud neist seejuures ka hukkuvad. Kaanepildi autor Marge Nelk, tõlkinud Eva Luts.

Robert Silverbergi jutukogu "Märkmeid eel-dünastilisest ajastust", "Valitud teosed 3"

Ulmekirjanduse suurmeistri Robert Silverbergi 16 lühiromaani, jutustust ja lühijuttu viivad lugeja teaduslikus fantastikas 1960ndatel domineerima hakanud uue laine põnevaile maastikele. Hoolimata nende tekstide tihti avangardistlikust ja pürotehnilisest vormist räägib Silverberg meile endiselt oma lemmikteemadest: ajaparadoksidest, jumalast, kliimakataklüsmidest, tagakiusatud teistsugustest olenditest, seksist, armastusest ja surmast. Nende kaante vahel näeb lugeja, kuidas esimest korda valitakse paavstiks robot, kuidas Maa pöörlemine ja tiirlemine peatub ning kuidas Ameerika võib olla fragmenteerunud lugematuks hulgaks erinevateks ajalooalternatiivideks.

Kirjastus Fantaasia sai sel aastal kaks Stalkerit.

Esimese parima tõlkeromaani kategoorias, Jim Butcheri romaani "Tormirinne. Dresdeni toimikud" eest, tõlkija Tatjana Peetersoo. Sari: Sündmuste horisont.

Teise parima tõlkelühiromaani või -jutustuse kategoorias, Alastair Reynoldsi lühiromaani "Aeglased kuulid" eest, tõlkijaks Tatjana Peetersoo. Sari: Orpheuse Raamatukogu. Jaana Muna fotod

.

Kersti Kivirüüdi romaan „Värav“

Ilmunud on Kersti Kivirüüdi romaan „Värav“. Kaanepilt: Marge Nelk.

Kersti Kivirüüdi õudusromaani „Värav“ peamine osa tegevusest toimub Meerapalu rannakülas, kuhu pimeduse saabudes ilmuvad zombid, kellega külaelanikud on juba üsna harjunud. Külaelu kujutatakse värvikalt ja vaimukalt, lisaks sekkuvad tegevustikku mõned Tartu eksortsistid. Kersti Kivirüüt on eesti haridustegelane ja kirjanik, viie romaani ja paljude lühijuttude autor.
***
Laanehunt hoidis külmaleevenduseks käsi rinnal risti ja liikus auto juurde. Enne kui ta rooli taha istus, köitis ta tähelepanu veider udu, mis metsa alt küla poole roomas. Justkui oleks suuremat sorti vedela lämmastiku anum kummuli pööratud – põlvekõrgune udujärv valgus aeglaselt, kuid järjekindlat allavoolu Peipsi suunas.

Ühtäkki märkas ta metsaserval seismas teismelist tüdrukut vanamoodsas sitskleidis. Umbes sarnast kleiti kandis Laanehundi ema Brežnevi-aegsetel lapsepõlvepiltidel. Tüdruku olekus oli midagi õõvatekitavalt kummalist – ta seisis metsaveerel ja vaatas ainiti Laanehundi poole.

Diana Wynne Jones, "Paljude radadega maja"

Ilmunud on Diana Wynne Jonesi "Paljude radadega maja" (2008), mis on järg romaanidele "Howli liikuv kindlus" ja „Kindlus õhus“. Selles kohtume uuesti võlur Howli, Sophie ja Calciferiga, kes on High Norlandisse oma sõbrale printsess Hildale appi läinud. High Norland on suures hädas – kuningriigi raha kaob müstilisel viisil, lisaks tundub nii kuningat kui tema tütart ähvardavat hädaoht.
Raamatu peategelaseks ja Howli ning Sophie abiliseks on kuninga raamatukoguhoidja Charmain, kes on saadetud oma võlurist vanaonu äraolekul tolle maja järele vaatama. Maja osutub keeruliseks ja mõnevõrra ohtlikuks, sest selles on painutatud nii aega kui ruumi. Majas olevast ainsast seesmisest uksest võib pääseda kuningalossi, koboldite koopasse, vannituppa, minevikku või kuhu iganes.

Heinrich Weinberg, "Tõrkeotsing"

„Tõrkeotsingu“ tegevus leiab aset alternatiivajaloolises Eestis. See on maailm, kus Venemaa on killustunud, Eesti Föderatsioon ulatub Riiast Jaanilinna ja Kärdlast Pihkvani, ning kuna ei toimunud Liivi ega Põhjasõda, elab siin 10 miljonit inimest: eestlased, liivlased, lätlased ja venelased. Kaevandatakse fosforiiti ja uraani,  jõudsalt edeneb geenitehnoloogia ning korporatsioonid ajavad nii seaduslikku kui illegaalset äri.

Maris Alvin on endine sõjaväelane, kelle isa oli omal ajal allilmaorganisatsiooni Ühiskassa juht. Maris peab võitlust isiklike minevikudeemonitega ja on varjupaika otsinud Võnnu Psühhoneuroloogiakliinikus. Ühel sügishommikul on tema palatiseina taga Kaitsepolitsei inspektorid, kes uurivad Marise endiste teenistuskaaslaste poolt sooritatud röövmõrva Kaitseministeeriumi salajases diagnostikalaboris, ainult et need teenistuskaaslased peaksid paberite järgi ammu surnud olema.

Romaanis on ootamatuid pöördeid, traagikat ja ei puudu ka romantika. Nagu kõik head lood, on ka „Tõrkeotsing“ lugu armastusest ja kättemaksust.

Saladuslik tsaar 5: Droonide mäng

Saladuslik tsaar 5: Droonide mäng

Koostaja Maniakkide Tänav

Autorid: J. J. Metsavana, Maniakkide Tänav, Kaisu Ann Karukäpp, Tea Roosvald, Reidar Andreson, Mann Loper

288 lk

Fantaasia

«Saladuslik tsaar» on Maniakkide Tänava jutukirjutamise töötubadest alguse saanud legendaarne ulmesari, mis on jõudnud viienda köiteni. Maale läheneb hiigelasteroid, mis ähvardab lõpetada inimkonna eksistentsi. Otsustatakse pageda mujale päikesesüsteemi, kuid selleks ei jätku kõikidele vahendeid. Mis saab neist, kes lähevad teele? Mis saab neist, kes jäävad maha? See on nägemus maailmast, mida ühendab kogu inimkonda vapustav kataklüsm. 

Jim Butcher, "Hull kuu", võlur Harry Dresdeni toimikute teine osa

Ilmunud on Jim Butcheri "Hull kuu", Võlur Harry Dresdeni toimikute teine osa. Tõlkija Iris-Barbara Jeletski. Kaanepilt Anna Otsolainen.
Harry Blackstone Copperfield Dresden on võlur, kes aitab vahel politseid, kui neile satuvad ette juhtumid, mis võivad olla korda saadetud võlukunsti abil. Seekord toimuvad Chicagos ja selle ümbruskonnas väga kummalised ja verised mõrvad ning iga täiskuu ajal tuleb neid üha lisaks. Kiiretempolises ja pingelises loos saab Harry järjekordselt juurde võimsaid vihavaenlasi, kuid leiab ka ootamatuid sõpru. Politseiülem Murphyga seob teda tüli-leppimise suhe, mille jooksul kumbki teist nagu eriti ei usaldaks, kuid teisalt - kelle peale neil siis ikka loota on.
"Beebi esimeses naerus on rohkem maagiat kui üheski tuletormis, mille võlur suudab kohale manada, ja ärge laske kellelgi endale midagi muud väita. Maagia tärkab sellest, mis on sinu sees. See on osa sinust. Pole võimalik luua loitsu, millesse sa ei usu."

Fantasy-mängu kokkuvõtted

Tere! Siin fantasy-mängu kokkuvõtted. Osa võttis 11 vastajat, õigesti vastasid 9. Väljaloositud võitjateks osutusid Karolin Ruumet, Marie Tempel ja Jana Raidma. Õiged vastused:

               1.       Miks muutus Kõnnumaade Nõid halvaks?

a)      Ta tegi lepingu oma tuledeemoniga ja viimaks hakkas deemon teda kontrollima.

2.       Kes on see kass, kellest on juttu järgmises lõigus?

Sophie avas ukse ja kass astus sisse. Ta kõndis tuleasemeni, kus Calciferist oli järel vaid kerge sinine helk, ja tõstis jõupingutusega oma esikäpad tooliistmele. See kass on c) võlur Howl.

             3.       Kus toimub võlur Howli esimene võitlus Kõnnumaade Nõiaga?  a)      Porthavenis
             4.       Mida annab Sophie krahv Catterackile, et teda duellil aidata? See on c) Cayenne’i pipar.
             5.       Mis on võlur Dresdeni täielik nimi? See on b) Harry Blackstone Copperfield Dresden.
             6.       Milline huvitav veidrus on kolbas elaval tarkusevaimul Bobil? See on b) Talle meeldivad armastusromaanid.
             7.       Kuidas on Vlad Taltose lohesarnase kaaslase nimi? See on d) Loiosh.

Alastair Reynolds, "Spioon Europal"

Moodsa briti ulme superstaari Alastair Reynoldsi kolmas eestikeelne raamat on mõtteliseks järjeks jutukogule „Suur Marsi müür“, mis võitis parima kogumiku kategoorias Eesti ulmeauhinna Stalker. „Spioon Europal“ koosneb kolmest omavahel rohkem või vähem seotud loost, milles avatakse lugejale uusi tahke kirjaniku tulevikuajaloost ning kirjeldatakse veidraid maailmu, mis selles universumis asuvad.

Kogumiku nimiloos näidatakse meile Päikesesüsteemi äärealasid, Jupiteri kuud Europat 2330ndatel aastatel, mil sinna satub vaenuliku režiimi spioon, keda ootab ees kohtumine veealuseks eluks kohastunud Asukatega. Lühiromaanis „Teemantkoerad“ satub lugeja 26. sajandil planeedile Kolgata, millel kõrgub müstiline ja hirmutav ning omamoodi teadvuslik Torn, mille tippu ronimiseks tuleb igal korrusel järjest ära lahendada raskeid matemaatilisi ülesandeid. Loost tuttava doktor Trintignantiga kohtub lugeja uuesti 2540. aastal jutustuses „Grafenwalderi bestiaarium“, mille rikkurist nimitegelane on endale kokku kogunud kummalise ja võika kollektsiooni erinevaid universumis leiduvaid olendeid. Nüüd on tema „loomaaiast“ puudu vaid poolmüütilise Asukate rassi esindaja...

Triinu Merese romaan "Kuningate tagasitulek".

Romaanivõistlusel silma paistnud auhinnatud eesti ulmekirjaniku postapokalüptiline ja ideederohke romaan „Kuningate tagasitulek“ on kiiretempoline seiklusmärul, kus lugejal ei hakka kordagi igav ja ta jõuab vaevu lehekülgi pöörata. Üheks teose keskseks küsimuseks, mida erinevatest aspektidest lahatakse, tõuseb inimlikkuse ja loomalikkuse, inimeseks või loomaks olemise vahekord.

Üritus "Võimalikud maailmad" ja fantasy-mäng

Tere! Siin on küsimused, millele õigesti vastanute hulgast loositakse 13. aprillil kl 17 toimuval üritusel „Võimalikud maailmad“ Tartu Linnaraamatukogu saalis välja kolm võitjat, kes saavad valida auhinnaks kas ühe esitletavatest teostest:  Jim Butcheri „Tormirinne“, Diana Wynne Jonesi „Howli liikuv kindlus“ või „Kindlus õhus“, Steven Brusti „Jhereg“ ja „Yendi“, või ühe kahest veel ilmumata raamatust, mis võivad ürituseks valmis jõuda, või ka mitte. Need on Jim Butcheri „Hull kuu“ (mis on järgmine Dresdeni sarjast) või Diana Wynne Jonesi „Paljude radadega maja“ (mis on järgmine Howli sarjast). Mõlemad ilmuvad sel kevadel, sel juhul lepime auhinnasaajatega kokku, kuidas üleandmine toimub. Viimane vastuste üleandmise aeg on üritusel. Need võib saata enne ürituse algust ka meiliaadressil eva.luts111@gmail.com, selle arvestusega, et umbes tund enne üritust saadetud e-maili enam vaadata ei jõua. Aga vastustega võib ka üritusele tulla. Pärast loosimist saabunud vastused enam arvesse ei lähe.

Loosis osalemiseks ja auhindade saamiseks EI PEA kohale tulema. Kuid kohaletulnutel on eelis – vihjan vestlusringi jooksul mõningatele vastustele. Ja kui oled valed vastused juba ära saatnud, saab kohapeal asja parandada ja veel kord esitada. Üks inimene võib saada vaid ühe auhinna.

     1.       Miks muutus Kõnnumaade Nõid halvaks?

             a)   Ta tegi lepingu oma tuledeemoniga ja viimaks hakkas deemon teda kontrollima

b)      Ta põlvnes halbade võlurite suguvõsast

c)       Ta kasutas eriti kohutavalt loitsu, et oma südametunnistust vaigistada

d)      Ta oli elu jooksul näinud palju ebameeldivusi ja tundetuks muutunud

      2.       Kes on see kass, kellest on juttu järgmises lõigus?

Sophie avas ukse ja kass astus sisse. Ta kõndis tuleasemeni, kus Calciferist oli järel vaid kerge sinine helk, ja tõstis jõupingutusega oma esikäpad tooliistmele.

Kas see kass on:

a)      võlur Suliman

b)      Kõnnumaade Nõid

c)      võlur Howl

d)      prints Justin?

     3.       Kus toimub võlur Howli esimene võitlus Kõnnumaade Nõiaga?

a)      Porthavenis

b)      Kingsburys

c)       Market Chippingis

d)      Walesis

     4.       Mida annab Sophie krahv Catterackile, et teda duellil aidata? Kas see on:

a)      võlumõõk

b)      sügeluspulber

c)       Cayenne’i pipar

d)      duellipüstol

     5.       Mis on võlur Dresdeni täielik nimi?

a)      Harry Copperfield Houdini Dresden

b)      Harry Blackstone Copperfield Dresden

c)       Harry Copperfield Silverberg Dresden

d)      Harry Houdini Blackstone Dresden

     6.       Milline huvitav veidrus on kolbas elaval tarkusevaimul Bobil?

a)      Ta kardab oma elupaigast lahkuda

b)      Talle meeldivad armastusromaanid

c)       Ta armastab autoga sõita

d)      Ta ilmub sageli kassi kujul

    7.       Kuidas on Vlad Taltose lohesarnase kaaslase nimi?

a)      Kragar

b)      Aliera

c)       Morrolan

d)      Loiosh

 Vastused saata meiliaadressil eva.luts111@gmail.com

Steven Brust, "Yendi"

Vlad Taltos on sarkastiline ja paranoiline palgamõrtsukas, kes elab Dragaera-nimelises maailmas, mida asustavad peamiselt pika elueaga võlurid, kes on üsna osavad ka surnute elustamisel. Dragaera maailmas käib pidev vastasseis inimeste ja Dragaera võlurite vahel – inimesed on alla surutud ja põlatud, mistõttu on ka Vlad palgamõrvari karjääri valinud – et tappa dragaeralasi.

Selles loos on Vladil tegemist salakavala võluriga, kes kuulub Yendi Kotta. Yendi ehk liivamao järgi nime saanud koja võlurid on osavad intriigipunujad, kes Vladile ja tema sõpradele päris palju probleeme tekitavad.

Mu vanaisa hoiatas mind Ida vehklemist õpetades, et ma ei laseks end varjudest eksitada.
Vastasin: “Noish-pa, Impeeriumi läheduses pole varje...”
“Ma tean, Vladimir, ma tean. Ära lase end varjudest eksitada. Keskendu eesmärgile.”
“Jah, Noish-pa.”
Ma ei tea, miks see mulle just siis pähe tuli. Jõudsime Malaki ringile ja pöörasime seal paremale. Olin vaenlase territooriumil. See nägi välja täpselt nagu kodu.

Kir Bulõtšov, "Kosmoselaevastiku agent"

Kogumikus seikleb üks kirjaniku meeldejäävamaid kangelasi, Andrei Bruce. Romaanis "Kosmoselaevastiku agent" kaob jäljetult kosmosearheoloog Photius van Kuhn. Peagi selgub, et arheoloogi kadumine on vaid üheks lüliks planeetidevahelises vandenõus. Lühiromaan „Nõiakoobas“ räägib sellest, kuidas planeedil, mida asustavad mongolitelaadsed metsikud barbarite hordid, võetakse vangi arheoloogilise ekspeditsiooni vähesed ellujäänud liikmed, Andrei Bruce nende hulgas. Selgub, et kõrgelt arenenud humanistlikul tsivilisatsioonil pole üldse lihtne jagu saada rämedast barbaarsusest ja moraalitust kurjusest.

Ilmunud on "Howli liikuva kindluse" järg "Kindlus õhus"

Ilmunud on Diana Wynne Jonesi romaan "Kindlus õhus" (1990). See on järg romaanile "Howli liikuv kindlus", mille põhjal tehti aastal 2004 tuntud animefilm. Selles kohtume uuesti nii Howli, Sophie, Calciferi, Lettie, prints Justini, printsess Valeria kui võlur Sulimaniga.

Äsja on lõppenud sõda, millest Ingary on väljunud võidukana. Kuninglik Võlur Howl hoiatab kuningaperet, et printsess Valeriat ähvardab hädaoht, ning kaob salapärasel viisil koos oma perekonna ja liikuva kindlusega. Samal ajal aga elab kaugel Rashpuhti Sultanaadis unistajast vaibamüüja Abdullah. Tema armastatu röövitakse, ja selgub, et sama hädaoht, mis ähvardab printsess Valeriat, ähvardab ka neid.

Eelmise raamatu tegelased hakkavad sündmustikku sekkuma esmapilgul varjatult, mitmed neist ka võimsatest jõududest äranõiutult, kuni selgub, mis neid kõiki mõjutanud on.

"Howli liikuv kindlus", Diana Wynne Jones

„Howli liikuv kindlus“ (1986) on briti kirjaniku Diana Wynne Jonesi romaan, millest on tehtud aastal 2004 animefilm. See purustas Jaapanis kassarekordeid, sai Oscari nominatsiooni parima animeeritud filmi kategoorias ja sellel on tuhandeid fänne üle maailma. Romaan ise on võitnud aastal 2006 Phoenixi auhinna.

Peategelaseks on kübarategija vanim tütar Sophie, kelle Kõnnumaade Nõid vanaeideks moondab. Ehmunult oma kodust põgenev Sophie jõuab kurikuulsa võluri Howli juurde, kelle liikuvast lossist ta püüab ka peavarju leida. Nõidusest vabanemiseks peab Sophie hakkama saama võlur Howliga, sõlmima lepingu tuledeemon Calciferiga ja ka Kõnnumaade Nõiale endale vastu astuma. Seda tehes avastab ta, et nii võlur Howlis kui temas endas peitub palju rohkem, kui ta kunagi arvanud on.